Nädal jälle möödas...

Ohooo, meie praktilise töö nädal ongi lõpule jõudnud...
Täna oli esimene vihmane ilm, minu siinoleku ajal, noo iga päev ikka midagi uut :)

Eile saime koolist juba 12 minema, seega otsustasin oma dokumentidega edasi tegeleda ning linna avastada. 14 päeva jooksul peaks nüüd minu kirjaposti potsatama kiri minu CPR numbri ja kollase kaardiga, Juhuu saan ka siin inimeseks. Ehk ilma CPR numbrita oled sa siinmail justkui tühi koht...
Reedene päev kestis umbes kella 1-ni ja seejärel veetsime klassikaaslastega kvaliteetaega.  Mängisime jalgpalli, kuulasime üksteise lugusid ning sõime kooki, mida Eits meile küpsetanud oli. Väga mõnus! Üks klassikaaslane on elanud 1, 5 aastat Gröönimaal ja ta plaanib sinna peagi ka naasta, teine on aasta elanud Kesk-Ameerikas ja Austraalias, kolmas on pikemalt aega reisinud Vietnamis, Tais, Mongoolias...Ja oi kui palju on neil huvitavaid jutte ja kogemusi. :D Edasi suundusime VIA ülikooli baari, kus natukene aega istusime, siis otsustasime kõik koduteele asuda...

tänaseks õhtuks pakub linn väga palju erinevaid pidustusi,sest käimas on AARHUSI FESTIVAL, ehk  terve nädal toimuvad linnas väga erinevad kontserdid ja üritused.Selleks puhuks heisati kooli ees isegi Taani lipp...


Eile avastasin linnas mitmeid huvitavaid hooneid, näiteks kesklinnas on park, mis on nagu täielik mets, mille keskel on suur kasvuhoone.. Keset linna...Siin on üldse väga palju parke ja tänavate ääres võite ohakaid kasvamas näha, true story.

Citizen Service büroost saab ka 10 tasuta piletit, kui sa end linna sisse kirjutad, mida saab siis kasutada erinevates muuseumites, ujulates, spordiklubides ja festivalidel. Suurepärane idee, uutele inimestele linna tutvustada, tasuta lõunad meelitavad alati rohkem inimesi..

Natuke võin siis rahast ka rääkida.. Minu toa üür, koos kõige muuga on umbes 2000-2100 dkk kuus (268-282 EUR) üle kolme kuu tuleb eraldi juurde internet 60dkk,kuu. Talvel natukene rohkem...Muidu on toiduained enamvähem sama, mis Eestis, kohati odavamad. Mööblit saab vajadusel väga odavalt, pmst mitte millegi eest. On võimalus ka tänavalt korjata, ehk inimesed, kes enam midagi ei soovi, võivad selle tänavale, et keegi teine selle endale saaks võtta. Mu klassiõde Annija sai endale tänavalt eile diivani ja riiuli.... Alkohol, tubakas ja muud sellised asjad on kordades kallimad, kui Eestis...

Vot nii....

Ohooo,

Nädalavahetus möödus puhates ja rumeenia kuttidega jalkat pelades. Ega ma neil eriti vahet ei tee, kõik on tõmmud, pikemat kasvu, rosinasilmad. Üks sinisilm on ka kuidagimoodi satsi sattunud. Aga jaa, siis kui ma hakkasin juba särkide järgi inimesi eristama, siis otsustasid nad särgid seljast võtta... Nad ei tee seda mulle lihtsaks. Igatahes uurin ma hetkel maad, äkki saame ka tüdrukute seltskonna kokku, kellega koos trenni teha ja jalkat mängida.

Koolipäevad mööduvad kiiresti. See nädal tegeleme me maamõõtmisega, kaartide koostamisega ja nende lugemisega. Oleme jagatud 3-4 liikmelisse gruppi ning peame reedel esitama oma esimese hindelise töö. Teooriaga tegelesime 1, 5 h ja seejärel lasti meid välja, tutvuma mõõtevahenditega ning peale proovitööd lasti meid koju. Ehk selle nädala koolipäevad kestavad enamvähem kella 2 ni. Jonah tõi meile lõpuks ka kohvimasina, seega saame kohvipause teha, ilma klassist väljumata. Mõnusss.

Aga muidu üldine klassimeeleolu on positiivne, tekivad pidevalt väga huvitavad ideed, millega kõik ka kaasa lähevad. Nimelt arvasime, et oleks tore tutvuda Taani köögiga ning paar reedeõhtut veedamegi Taani toite ja meeldivat seltskonda nautides...

Hmm, veel otsustasime teha faceboard'i, ehk kõikide pildid tahvlile orgunnida ja sellele lisada natuke infot ka selle inimese kohta. Näiteks SÜNNIPÄEVAD,mida hakkame kindlasti kuidagimoodi tähistama.... Ootan põnevusega, mida selline loovate inimeste seltskond toota võib :)
Reedel toimub meil väike jalkaõhtu, ehk pärastlõuna möödub klassiga kvaliteetaega nautides ja koogi süües.. Cake Fridays.

Teisipäeval toimus jälle ülelinnaline üliõpilastepidu, seekord siis Tivolis. Seal oli siis tudengitele tasuta sissepääs, kontsert, tasuta õlle ja muidugi AFTERPARTY linna parimas klubis.. Kuid sinna ma kahjuks ei läinud. Sest ma olen vahepeal liiga kohusetundlik ja pidasin tähtsamaks täna koolis normaalselt väljapuhanuna olla. Tegelikult oleme me väga eriline kursus, sest teistel tudengitel veel kool tegelikult ei käi. Neil on praegu tutvustusnädal, ehk nädal täis üritusi ja pidusid.... Kuid pidu ise oli olnud väga mõnus ja raju, kuid küll neid tuleb veel.

Täna saime natuke infot ka igasuguste liitude ja kindlustuste kohta. Ehk õpilastel on liitumine tasuta ning kui ma ei saa tööd peale kooli lõpetamist, siis ma saan kuus umbes 14 000dkk, millest lähevad maksud maha, seega umbes kätte jääks mul 9000 dkk, ja seda raha  lihtsalt "niisama" saan ma 2 aastat , kui ma olen töötuna arvel. Ja selle eest elab väga ilusasti siin ära, mu toanaaber selle pealt elabki... Kuid jaa, on olemas ametite liidud, mis aitavad leida tööd, ja pakuvad sulle rahalist tuge nii õpingute ajal ja ka pärast neid. Seega, ei pea siin muretsema, et mis saab peale kooli lõpetamist... Rahaline sissetulek on kindlustatud.


Neljapäeval lähen siis oma CPR numbrit jahtima, ja kui olen selle kätte saanud siis võtan teekonna lærndansk'i ning alustan Taani keele õpingutega.

Avastasime täna,et meil on kooli taga suuur mets, täiesti kodune tunne tekkis- vaikus, linnulaul ja mõnus ilm.

Vahepeal tundub, et see kõik toimuks nagu unes, et kool Kanepis on läbi ja ma tõesti nagu ELAN siin. Aga jaa, soovitan kõigil, kellel vähimgi võimalus on, siis natuke Eestist välja tulla...

Aga elu hakkab seal, kus lõpeb su mugavustsoon.

Päikest :)
Ja naeratage, sest elu on imeilus!

Eile otsustasime uute sõpradega ka õhtul kokku saada, sest Orientation day' afterpartyle polnud meil kellegil plaanis minna. Seega saime õhtul linnas kokku, et koos mõnda baari külastada. Saime kokku umbes 8liikmelise pundi ning otsustasime külastada siinkandis ühte armastatumat baari -The Australian Bar.  Sissepääsul oli meie saabudes umbes 20 meetrine järjekord, kuid seda eelkõige seetõttu, et sissepääsul võetakse kõigilt sõrmejälg, et isik tuvastada, üsna mugav süsteem. Sissepääs baari oli loomulikult tasuta ja lisaks sellele on seal võimalik kella 23.00 kuni südaööni tasuta õllet juua, ieaps niiii palju kui ainult soovi on...
Baaris viibisid peaaegu pooled meie kursusekaaslased, seega meie punt kasvas vahepeal lausa 20 inimeseni. Samuti kohtasin kuidagiviisi taaskord eestlast, kellega alguses jutustasime päris pikalt küll inglise keeles... :D

Baar oli samas ka klubi, sest kõlaritest tuli klubimuusikat ja tantsuplats oli alati inimesi täis. Meie uued klassivennad on väga hoolitsevad ja olid meile ihukaitsjate eest, kui mõni liialt purjus inimene ligi tikkus. Nüüd nägin ma ka täiesti purupurjus inimesi, kes tasuta õllega liiale olid läinud, kuid need olid mõned üksikud inimesed. Aga baar ise on väga mõnus ja hubane. Sain taaskord mõned uued tutvuvused ja õhtu oli tore.Baarist lahkusime kõik koos ja vaatasime, et kõik ilusti kodutee üles leiaksid. Adriannaga otsisime tema bussipeatus päris mitu minutit...

Igatahes, 3 ajal jõudsin mina ilusti koju.  Kusjuures ma hakkan varsti juba inglise keeles mõtlema, ma ei tea veel, mis paari kuu pärast veel saab .

Noo tsauu mu kallid,

Nüüd kooli algusega seoses mööduvad päevad nagu linnulennult. Eile alustasime juba reaalse õppega, mille vahele mahtusid ka päris huvitavad team building mängud. Mul on enda klassiga väga vedanud, meeletult tore seltskond on kokku sattunud. Koostasime klassilepingu, ehk rääkisime selgelt, mida me ootame klassikaaslastelt ja mida tahame vältida. Seoses sellega tekkis meil Cake Friday mõte ehk iga reede teeb üks persoon kõigile koookiii. Mõnus, veel üks põhjus reedet ooodata.....  Samuti toob Jonah, meie ingel, klassiruumi kohvimasina, seega ergutus on kõigile käeulatuses. Muidugi ka odavamalt kui koolikohvikus, kus muidu on meeletult head söögid ja ka puuvilja valik on suuur.
Hmm, eile käisin veel jooksmas oma pisikest ringi, no umbes 4 km. Jaa kõhulihastega olen tänaseni jõudnud 1300-ni.

Hmm, täna meil otseselt kooli ei olnud, kuid oli kõigi International kursuste õpilaste orientatsioonipäev, ehk sissejuhatus kooli juhtkonnalt- Soovitasid lõbutseda ja kõiges aktiivselt osa võtta, ning alati abi küsida. Kõigele on lahendus. Aga fun on põhiline, et see aeg oleks parim me elus... Rõhutati seda, et ilma aktiivse sotsiaaleluta ei ole ka õppivõime piisav. :)

Seega terve tänane päev koosnes erinevatest mängudest, tutvumistest ja suhtlemisest. Väga lõbus ja huvitav päev oli, ning ka palju uusi tutvusi tekkis. Tundub, et tuleb põnev aasta. Mõnedega kohtume ka täna, kesklinna pargis.


Üleüldse siin toimub kogu aeg  meeletult palju, niiet kõike siia üles kirjutada ja võimatu :) Aga inimesed, kes mind lähedamalt teavad, need teavad, et ma pole põhimõtteliselt kunagi varem süüa teinud. Noo pannkooke ja praekartuleid mitte arvestada. Siis minu üheks suurimaks väljakutseks ja kogemuseks on siin ka söögi tegemine. Kusjuures siiamaani ma ei olegi midagi põhja kõrvetanud, ise ka imestan.... Niiet, äkki saab veel minust asja, lootust nagu on :D

Elamiskoha üle pean ikka väga õnnelik olema, eelkõige selle tõttu, et see on mul olemas. Praegu on siin meeletult palju tudengeid, kellel ei ole elukohta. Ka paaril eestlasel pole veel peavarju. See on siin linnas väga raske, sest üliõpilasi on meeletult ja tuleb aina juurde, kuid elamiskohti mitte nii kiiresti... Kellegil poleks midagi selle vastu, et oma tuba jagada veel kellegiga, kuid see pole kahjuks võimalik. Sest, selleks, et siin seaduslikult elada pead sa ennast siia registeerima ja CPR numbri saama, kuid ühte tuppa saab registreerida vaid 1 inimene, ehk 4 toalisse korterisse 4 inimest. Seega korterite ülerahvastamine ei ole otsitav väljapääs...
Teiseks maksan  ma selle toa eest vähem, kui inimesed maksavad nn ühikatubade eest. Seega mul on väga vedanud. Toakaaslased on samuti väga hoolitsevad ja kenad :)

Hmm, viimased 3 päeva on siin täielik kuuumus olnud, nagu soojamaale oleks kolinud. Meeletult mõnus, mine või päikest võtma, kui nii palju araablasi ümberringi ei oleks.


Musid ja kallid Teile :)
mõned klõpsud ka Teile ....

Nüüdsest siis koolilats jälle.


Eile ma ei teinud suurt midagi, päeva alustasin pannkookide ja koduse õunamoosiga. mmm.
Ülejäänud päeva ma puhkasin ja nautisid mittemidagitegemis.

Aga..
Kodust kooli on 5, 6 km ja seda ma sõidan nonii umbes 20 minutit. Väga chill, saab hommikul ilusti ärkvele ikka :)

Kool ise on võimas ja süsteem on ikka väga mõnus. Enamik õpetajaid on mehed, väga hästi riietuvad ja noortepärased tüübid. Alguses ma natuke põdesin, kas ma saan kõigest aru, kui inglise keeles räägitakse, kuid see pole üldse nii raske, kui näiteks inglise keele RE kuulamisülesanded.
Meie kursususel on türklasi, poolakaid, lätlasi, leedukaid, rumeenlasi, taanlasi ja nii edasi. Kõik on väga sõbralikud ja huvitavad inimesed.  Isegi üks teine eestlanna on minuga samale kursusele ära eksinud, kahjuks küll sattusime eraldi õppegruppidesse.
 Aga kool on mõnus ja esimese asjana tutvustati meile BAARI, jeah, sest seal toimub siin põhiline kooliväline õppetöö. Ja seda tavaliselt mõne karastava õlle saatel... koos õpetajatega....

Koolipäev algab 8.30  ja lõpeb 15.45. Ja seal vahel on 45 minutit lõunapausi. Jaotus on nii, et hommikul on kaks 1, 5 tunnist õppetundi ja pärast on iseseisva/grupitöö aeg. Üleüldse on meil üsna vähe iseseisvat tööd, rõhutati seda, et oma teadmisi tuleb jagada, ehk pmst siin pooldatakse seda, kui sa näitad teistele MIDA ja KUIDAS sa teed. Ehk sellist terminit nagu spikerdamine siin pole, on ainult teadmiste vahetamine...

Igatahes toimub enamik õppetööd arvutis, seega eks näha ole kas minu läpakas on selleks kõigeks piisavalt hea :) Hmm, oktoobrikuus on meil esimene õppereis, ehk 2 päeva täieliku lõbu, nagu öeldi , We'll see.

Siin rõhutakse väga palju klassisiseste suhete peale, ehk tehakse võimalikult palju, et klassikaaslased omavahel suhtleksid ka väljaspool kooli. Selleks on loodud baarid ja noortenõukogu , mis korraldab igasuguseid üritusi, et noori lähendad. Mõnus...

Mulle meeldib siin ka see, ( ma ei tea kuidas Eesti ülikoolides on ), et üks asi võetakse korraga. Näiteks materjalide osa kestab 1 nädal ja peale seda on sellega kõik. Niiet saab korraga keskenduda ühele asjale ja selle korralikult ära õppida.

Huhhuhu, mida siis veel. Ahjaa täna käisin taaskord kesklinnaga tutvuma, seekord siis Daanieliga.. Mulle hakkab siin üha rohkem meeldima. Kuid oma tulevikku küll Taaniga ei seo.

Päikest Teile :)

Oh jaa, küll need päevad mööduvad ikka kiiiresti.
Täna ma midagi erilisti nagu ei teinudki, käisin oma kodu ümbrust avastamas ning leidsin suure kaubanduskeskuse, millel nimeks City West. Esindatud olid nii H&M, Gina Tricot ja paljud teised tuntud poeketid. Väga mugav, kui kunagi peaks midagi vaja minevat, siis kõik on kohe käeulatuses.

Nonii, rumeenlased lisavad mind järjest sõbralisti, ehk siis eilsed trennikaaslased kasutavad hoogsalt feissbuuki. Nagu täna selgus olid kõik eilsed jalgpallurid mingi nipi läbi rumeenlased, see olevat päris suur kokkusattumus, sest enamasti on seal ikka väga erinevatest rahvustest mängijaid... Igatahes on nad kõik väga viisakad ja abivalmid, hoiatavad ohtude eest ja tahavad kõik linna tutvustada :) Yeahh, tore ikka !

Aga jaa, kullakesega on meil väike diil siin ka käimas, ehk siis, kumb saab ennem 10 000 kõhulihaste harjutust tehtud. :D Mina olen hetkel jõudnud 900-ni :D ja seda siis 5 päevaga. Läheb hästi :D

Väga kahju, et ei saanud täna Eestis olla ja öölaulupeost osa võtta, kuid südames viibisin kindlasti seal. :)

Igatahes, homme on siis viimane lebopäev ja siis kolmapäeval hakkab kool, ootan huviga, mis ja kuidas saama hakkab :) Reedel on igatahes juba tudengitele PIDUU :) Siin korraldatakse üleüldse väga palju üritusi õpilastele ning mitte nii, et iga ülikool eraldi, vaid nagu ühiselt. Väga mõnus :)

Noniii,
Ühel ilusal päeval avastasin ägeda kommuuni , Aarhus likes football, noo like'isin ja värki. Tegemist on siis selle kandi jalgpalli harrastajatega ning ka täna oli neil plaanis siis üks väike trenn maha pidada. Otsustasin siis ka nendega liituda, sest nagunii tänaseks midagi muud nagu plaanis ei olnud. Eesti poiss, kellele samuti jalka meeldib kahjuks ei saanud täna tulla, sest tal pole veel ratast ning autoga siinkandis väga soovitav liikuda pole, kui sa soovid seda pikemaks ajaks kuskile parklasse jätta vms. Seega alguses kahtlesin pikalt, et kas minna või mitte. Staadion iseenesest pole mu kodust väga kaugel, kõigest 2,9 km, kuid täiesti võõraste meestega pelama minna, võõras linnas ja täiesti üksi tundus ka natukene hirmutav...

Lõpuks otsustasin siiski minna, mis see siis ära ei ole, sest jalkat mängida ma ju tahan. Vot ja läksingi :D
Õnneks leidsin staadioni kiirelt üles, kella 5-ks kogunes sinna umbes 20 tõmmut mees, kelle sekka olid paar heledamat ka ära eksinud, vanuses 20-60 eluaastat. Kõik on väga sõbralikud ja mõnusad tüübid. Kui mina kelleltki palli kuidagiviisi ära sain, siis see kutt jäi teiste naerualuseks. Kõlasid venekeelsed laused, nagu eta zenzina,  ja midagi sellist. Kuigi Taani naiskond on jalgpallis heal tasemel, siis nendele meestele seal oli see vist küll esmakordne, et nad naisega koos jalkat pelasid. Aga noo, neist mitte keegi polnud ju ka teglt taanlane. Aga jaa, omaks võeti mind kiiresti ning kui keegi minu vastu vea tegi, siis soovitati mul teda kubemesse lüüa, kõvasti! ... 

Igatahes, täna oli taaskord üks mõnus päev. Olen nüüd paari rumeenlasest tuttava võrra rikkam. Muidu üks neist saatis mu täna isegi koju ning rääkis taaskord, kui ohtlik see kant võib olla. Lohutuseks ütles ta, et üks ala on veel hullem .. yeah good for me then. :D

Huvitav on see, et välismaalased kellega ma nüüd rääkinud siin olen, pole taani keelt õppinud. Neil ei pidavat seda siin üldse vajagi minevad. Üldiselt on selle linna suhtluskeeleks, millega kõikjal hakkama saad, inglise keel. Okei, ainult töö saamisel on eeliseks taani keele oskus, aga muidu no need....

ahjaa,
nüüd ma saan aru inimestest, kes tahavad oma elu muuta ja selleks kolivad. Õigesti teevad, sest uues kohas, uues keskkonnas on palju kergem oma harjumusi ja rutiini muuta. :)

Heii,
Lørdag

Nonii, täna leidsid kõik minu asjad endale oma koha ja võin öelda, et olen nüüdsest täielikult oma tuppa sisse elanud. Natukene jäi aega ka koristamiseks ja keeleõppeks, kuigi enamik ajast kulub Skype'i peale.

Olen hakanud pidama ka midagi trennipäeviku sarnast, sest tingimused jooksmiseks, rattasõiduks on siin lihtsalt niivõrd mõnusad. Seega täna otsustasin teha väikse 4 km pikkuse jooksutiiru. Ja noo ikka väga mõnus oli. Loodan, et suudan trennitunnid ka koolinädalatesse sokutada.  Tegelikult on siin linnas ikka palju muud ka teha, kui kodus istuda, kuid ma hetkel ootan Daanieli, kes peaks ka järgmine nädal saabuma. Ta soovis,et me koos hakkas linna avastama,niiet ma siis seni puhkan rahulikult... Järgmine nädal hakkavad ka kõik tutvumisüritused ja peod. Tundub, et tuleb huvitav nädal.:D


Aga täna ma natukene ka mõtlesin, et mida ma sellelt riigilt ootan või ootasin. Mina ootasin siit saada teistsugust suhtumist ellu ja midagi uut. Ja mõlemaid neid siit kindlasti saab. Ma ei ole näinud siin veel ühtegi kodutut, hulkuvat kassi/koera, purupurjus inimest. Kusjuures ma pole üldse ühtegi looma VEEL kohanud. Ju siis võetakse siin loomi palju vastutustundlikumalt ja hoolitsetakse nende eest ka paremini, et nad tänavale ei satu.Niiet sotsiaalne korraldus on väga OK :)
 Noored joovad ka siin, kuid juuakse teistmoodi. Sellesuhtes, et seda kallatakse kurgust ikka alla, kuid ei jooda ennast maani täis või vähemalt seda pole ma siiani küll märganud.
Inimesed naudivad üksteise seltskonda, mitte ei kogu promille.

Agaaa tulge külla, ilm on siin väga mõnus ja soe. Ainult võrreldes Eestiga on siin ikka väga tuuline. Mul ongi kurk valus juba, aga sellega pidavat harjuma. :)

Godaften again...

Käisin täna siis teiste eestlastega väljas. Kuna kõik me oleme üsna uued ja elame üksteisest ka piisaval kaugusel, siis kokkusaamine oli juba üsna keeruline. Pärast 20 minutit üksteise otsimist leidsime siiski teineteist üles , Juhuuu....
Nemad otsustasid tänast Fredag'i tähistada pargis koos 0,7  viinaga. Jõe ääres olid teisigi noortepunte, kes tegid savu ja samuti jõid . Eestis nii vabalt vist end tunda ei saaks, kuid siin tundub see täiesti normaalne olevat, et kohvikus laua ääres istudes hakkad ka vesipiipu tõmbama.
Aga jaa, kuna mina olin üksi ja veel uues kohas ka , siis otsustasin juba 9 ajal seltskonnast lahkuda, et ikka valges koju jõuda, no, 7 km. Õnneks parkla, kuhu ma oma ratta jätnud olin leidsin raskusteta üles, kuid koduteega nii libedalt ei läinud.  Väljas hakkas natukene tibutama ja pimedaks minema ning loomulikult suutsin paarist kohast natukene valesti minna. Kui tuttavale põhiteele jõudsin, siis suutsin ka kergemini hingata, vähemalt tean, kus kodu on ...
Kuid tee peal tulid meelde igasugused jutud, kus hoiatati pimeduses sealkandis mitte väga liikuda ja nii, :D tee ääres olid mõned mustade pundid ka, kes midagi ütlesid, kuid ma nagunii ei kuulnud, mul olid klapid peas ja nickelback suutis nad küll üle karjuda. Kuid natuke hirmus hakkas küll, ma ju ei teadnud veel täpselt, kust ma ära pean pöörama, et otse koju saada. Ühte teed ma teadsin, kuid see läks otse läbi geto, niiet sealt ma küll ei tahtnud minna. Aga noo, leidsin selle õige tee ka üles, ja mingi ime läbi, ei kohanudki majade juures mitte kedagi. Huuh, jõudsingi koju :) Käed värisesid küll, kuid jah, ma arvan, et ma mõtlesin asja poole hullemaks.
Naised noo ..... :D:D
aga ilusat und teile kullakesed :)
God nat !

FREDAG

Godaften ( vahepeal kasutan oma tarka raamatut ka ) ,

Nonii, reedene päev möödus küllaltki kiiresti, kui arvestada seda, et midagi erilist nagu plaanis ei olnud ...

Hommikul käisin turu peal, mis on mu majast u 200 m kaugusel. Ühtegi valget inimest ma seal ei kohanud ning araabiakeelseid tekste ka väga ei mõistnud, kuid sain endale rattaluku ja nägin ka Eesti lippu. Tahtsin täiega pilti ka teha, kuid ma väga kahtlen, et see nendele tumedanahalistele inimestele, kes seal kõik viibisid, see väga meeldinud oleks.
Täna oli mul üpriski kindel plaan täna natukene ka taanlaste keelt õppida, kuid sellest ei ole siiani veel midagi välja tulnud :(
Päeval käisin jälle kesklinnas, seekord siis oma uue kasutatud rattaga, väga mõnus ikka. Natukene harjumatu on liigelda, sest pmst, kui Eestis sõidetakse enamvähem, kuidas tuju tuleb, siis siin ka tegelikult järgitakse liikluseeskirja . Jalgratturitel on oma sõidurada ja liigeldakse valgusfooride järgi. Kui peaks ristmikul tekkima küsimus, kellel on eesõigus , siis see kuulub kindlasti jalgratturile, seega väga mugav värk :D Sellega võib isegi ära harjuda . 

Üleüldse on liiklus rahulik, ei ole rabelemist ja närvitsemist, kõik on väga sujuv. Mõned klõpsud ka tänasest siis .

Ahjaa, täna ma ajasin natukene oma Haigekassa ja Euroopa Ravikindlustuskaardi asju. Loodetavasti saan need järgmine nädal korda, sest nad tahavad mingit erilist kooli tõendit, et ma ikka olen seal. Eestis on lihtne, info, et sa kuskil koolis õpid läheb automaatselt igale poole :D Aga ei ole hullu :)

neljapäev

Nonii,

Täna käisin siis International Citizen Service'i büroos, et paberimajandus ka korras oleks. Kuna mul ratast (veel) ei ole ja ka korralikku linnakaarti pole kuskilt leidnud siis tuli google.map'si ja head mälu kasutada. Teekond südalinna, sadamaäärde oli umbes 5-6 km pikkune. Kuid mingi ime läbi ei eksinudki ma kordagi :D Ise ka imestasin... Kuid jaa, ma veendusin taaskord, et linn on imeilus. Läbi kesklinna voolab meie Tartu Emajõest natukene väiksem jõgi, tekkis päris kodune tunne. Jõe kaldad on tehtud jalakäiate jaoks, justkui promenaad- ülichill. Igal pool on istumiskohad ja chillimisplace'id. Kuigi ülikoolid pole veel alanud, siis linn on noori täis. Siin pidavat olema 50 000 üliõpilast, päris hea ;D

Kahjuks ei võtnud ma kaamerat sellele tripile kaasa :(

Aga jaa, asjaajamine oli kerge ja mõnus, teenindajad rõõmsameelsed ja abivalmid. Täitsin paar blanketti ja paari nädala pärast peaks postkastis maanduma ümbrik ja voila, paberitega asjad korras :)

Nonii, koju tagasi jõudes hakkasin hoogsalt jalgratast otsima, sest ilma selleta siin linna hakkama ei saa. Tutvuste kaudu sain 10 minutiga juba sobiva pakkumise ja tunni aja pärast oligi täiesti töökorras jalgratas maja ees :) Eks homme saab nüüd linna peale tiirutama minna.

Ahjaa, minu elupiirkond on suhteliselt geto värk, :D seega öösel siin väga ringi käia ei soovitata ja hoiatati ka ahistamise eest, kuid tõsist ohtu ei pidavat siiski kuskil olema :) Hea seegi, saab jooksma minna :D:D

Suutsin täna asjad ka enam-vähem lahti pakkida, juba muutub kodusemaks see olemine :)
Täitsa tore on juba ;)

Natuke veel pilte siis ...

Mu armsad vanemad :)

So that's how it all began...

 No jouu,
12.augustil jõudsin ka mina lõpuks Taani. Otsustasime siis esimest korda tulla siia autoga, et saaksin võimalikult palju vajaminevat kraami kodust kaasa võtta. :D Teekond kestis umbes 36 h, kuid tegelikult saaks ka palju vähemaga hakkama :D Taanis olevad sillad on ikka maru vägevad. Ühel me vaatasime, et mis toimub sild kaob ära, :D Lihtsalt lõpeb ära, aga siis läks see üldse mere alt, mõnusss :DIgatahes teisipäeval, 13. augustil Taani aja järgi jõudsime kell 11 kohale.

Linna sisse sõites ei saanud nagu arugi, et kuskil linnas oleks, sest tänavate ääres kasvavad metsikud hekid/võsad, niiet jääb mulje nagu sõidaks kuskil metsa sees. Korteri juurde jõudes saime kõik paraja šoki. Daniel /korteriomanik/ ütles, et teda sel ajal ei ole, et ta jätab võtme mati alla, igaks juhuks andis ka oma numbri. Korter pidi asuma 2. korrusel, kuid sinna jõudes olid ustel ainult araabia nimed, muhamedid, omarid, harid. Igaks juhuks vaatasime siis paremal asuva korteriukse juures asuva mati alla, kuid seal ühtki võtit me küll ei leidnud., Naaberukses väljus viina järgi haisev mustanahaline mees, kes heitis päris kurja pilgu :D Helistasin Danielile, kuid millegi pärast keegi sellelt numbrilt ei vastanud... päris kõle hakkas kohe :)

Kuid otsustasime terve trepikoja siiski läbi vaadata, ja avastasime, et õige korter asub hoopis 3. korrusel, sest esimest korrust loetakse S, ehk nagu keldrikorruseks. Jaa, siis tõime mu asjad üles, ja oligi korras :) happy ending,

Aaaggaa jaa, korter ise on ilus, 4 tuba, 2 vannituba, üks niisama tuba, põhimõtteliselt nagu pesuruum ning siis kööök . korterinaabrid on ka täiesti ägedad kujud, vähemalt tunduvad ... :D pidid isegi nädalavahetusel koristama, :D juhuuu


Kolmapäeval käisime linnaga tutvumas, päris ilus linnake on, hästi rahulik ei anna Eesti linnadega võrreldagi. Teed on laiad, koos jalgratta teedega, arusaadav ka , sest põhiliseks liiklusvahendiks siin linnas on jalgratas. Kui meil on linnades mitmekorruselised parklad autodele, siis siin on need jalgratastele. Kahjuks pole siin ilusat mereäärset promenaadi vaid on sadamad. Kuid siin pidavat ka ilusat randa olema, kuid sinna jõuan kunagi hiljem....

Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva läksid emme, issi ja onu koju,  ja olengi üksi :)