Seiklused, seiklused....
Kõike ei jõua ma siia küll kirjutada, mis mu elus siinmaal kõik juhtunud juba on. Seetõttu 20.detsemeberil umbes 21.00 jõuan ma taaskord kodumaale ja siis võite mulle kõik helistada ja saame jutustada! :D
Oootan juba :)

 Eelmine neljapäev käisime telliskivitehases, kusjuures väga põnev oli isegi. Kuid tehasehooned ise nägid välja nagu kolhoosiaegsed lehmalaudad. Kohati isegi kõhedad....
Telliskivi, kui Taani kuld....
Minu jaoks on need telliskivid kõikjal natuke liiiiiiga palju . Muud siin ei näe kui tellised kõikjal. Eelistan puitu...

 Tutvusime ka ühe firmaga, mis tegeleb siis telliskividest uute lahenduste välja töötamist. Ehk nad teevad pingettaluvaid beam'e , ühendades tellised omavahel metalltorustikega.´
See pank Norras on ehitatud selliste elementide abil. Suhteliselt kreisi.

Loomulikult on sellised konstruktsioonid ka väga maheda hinnaga...
Ning nende kohaletoimetamine on sama kallis, kui nende tegemine.

 Ahjaa, mul on uus ratas nüüd, suurepärane :)
Aga eile sain sellega natuke nalja ka. Nimelt kadusid mul pidurid ära, aga ma olen veel elus...
Kuidagimoodi sõitsin sellega veel 4 km ning jõudsin Annija juurde, sinna kutsusin Nicki, kes pidurid 123 korda tegi ning isegi pannkooke maasikamoosiga meile tõi. Elu on lill ;)

 Ma ei tea, kuidas teil seal Eestis see torm möödus, kuid siin andis see ikka mõnusalt tunda. Terve meie korter värises ja undas taaskord. Meie korterites on väga suured aknad, minu arvates isegi liiga suured... Ning tormi ajal sa tundsid seda pinget, mis akendele laskus, oli tunne nagu kohekohe klaas puruneb. Meie kogunesime koridori ka kööki, kus oli veidike ohutum tunne.  Muidugi me läksime sel päeval veel ratastega kooli ning võite ette kujutada, mis tunne oli sõita- nagu seisaks ühe koha peal ! Tegelikult oli see lausa ohtlik, sest kui sa ületasid ristmikke, siis tuli sealt selline tuuleiil, sest puudub ju tuuletakistus, et vaata et tuul sind kõrvalasuva auto rataste alla ei lennuta, sest ka teeolud on libedad. Mul tegelikult vedas üks kord, et mu kõrval ühtegi autot ei olnud, sest selle tuule tõttu nihkusin ka koheselt umbes 2meetrit vasakule ...
terve linn oli täis mahalangenud puid jms ning torm tõi ka meile LUND :)

 Reedel käisime esimesel jõulupeol Business Academy's , kus sõime siis traditsioonilist Taani jõulutoitu- part, magusad kartulid, punane kapsas? ja muidugi nende ris a la mande, ehk riisipuding moosiga. Toit oli väga hea, terve õhtu oli väga mõnus. Kuigi väljas oli jäine ja tormine. Tegelikult pidi pidu olema neljapäeval, kuid tormi tõttu lükati see edasi, sest mitte ükski buss ega takso sel päeval ei sõitnud.


Eile käisime siis Annijaga fotostuudios pildistamas. Taaskord väga mõnus õhtu, kui mitte arvestada seda, et kui ma lõpuks Annija juurde jõudsin olin ma läbimärg  ning me ootasime bussi 20 minutit.
Bussis me pileteid ei ostnud, mõtlesime et 40 dkk on liiga suur investeering, selle eest saaksime 2 suurt kooki endale teha. Õnneks ühtegi kontrolli me ei kohanud, ning veetsime mõnusa õhtupooliku. Jääme pilte ootame. Ahjaa, muidu geelküüned maksavad siin umbes 600-700dkk (-93 EUR).... Ning tavaliselt selline fotostuudio külastus maksaks 1 h 400 dkk ja selle eest saaks sa ainult 5 fotot.... Meie saame kõik oma pildid TASUTA. Meile sobib ;)

See nädal läheb taaskord hullumeelselt kiiresti, kõigil on kodumõtted peas juba tiirlemas....
Seee projekt on minule väga suureks ülesandeks, sest mul on väga raske grupp- üks kutt ei tee mitte midagi, teine lihtsalt ei ilmu kohale... Aga küll me hakkama saame ;)

Tööga läheb ka hästi, kuigi jaa pean jaanuaris töötunde juurde leidma :) Tahaks juba täiesti enda raha pealt elada ;)

Rahulikku jõuluaega :)