Kevad südames!

Linnulaul ja mahedad ilmad tekitavad tahest tahtmata kevadist meeleolu....
Seda seni kuni külmakraadid ka siia vihmasesse Taani jõudsid....

Meil on väljas küll mõned miinuskraadid, kuid meeletult tugev tuul muudab need mitmekordseks.ptuii...
Mul praegugi põsed ja käed natuke külma saanud, aga mis talv see ilma nendeta ikka oleks? Vähemalt pole haigeks jäänud!
Üleüldse olen ma arvamusel, et haigus tabab inimest siis, kui ta pole millegi pärast iseendale aega leidnud ning seetõttu haigestub ta, et endaga taaskord järje peale saada. Noo natuke võib asi olla seotud ka ilmaga ja immuunsussüsteemiga.

 Reedel käisin Annija juures, kokkasime ja rääkisime üleüldse, mis teinud vahepeal oleme... Muidugi sõime taaskord liiga palju, kuid vahepeal on ka nii päris hea. Hiljem otsustasime klassivenna juurde minna, et kursusekaaslastega samuti ennem kooli algust juttu ajada. Poolel teel olime aga poolenisti ära külmunud, väljas oli umbkaudu -5 C, kuid meeletu tuul, seetõttu tegime väikse Hot Chocolate'i peatuse, et sooja sisse saada..
Ülejäänud õhtul oli samuti väga mõnus ja hubane. Taanlased rääkisid, et väga paljud, isegi inimesed, kes majanduslikult on heal järjel, käivad supermarketite prügikastides toidujahil. Mitte, et neil raha ei oleks osta vaid sellepärast, et visatakse ära meeletus koguses head ja söödavat kraami.
Näiteks rääkisid nad sellest, kuidas visati ära terve laadung sealiha, sest polnud märgitud, kus see tapetud oli. Paki peal olevat olnud, et Hollandis, aga täpne aadress puudus, seega tuli need kõik ära visata. Hullumeelsus, aga ma olen täiesti kindel, et see on ka mujal nii. Kui ajuvaba ühiskond...
võiks siis töötajatele või kellelegi anda, aga ei. Lollakad seadused, et kui sa tahad kaupa ( ka riideid) kellelegi anda, siis pead sa makse maksma. Millest järeldub, et kauba ära viskamine on odavam ja soositum, kui selle ära "kinkimine".
Hmm,
esmaspäeval tegin ka oma esimese matsu ja maaühenduse ära  ehk hommikul rattaga tööle minnes ei ole must jää just kõige mõnusam nähtus.
Aga ei ole hullu, üks külg on natuke sinine, aga muidu ma lihtsalt naersin enda üle seal natukene ja läksin edasi.
Tagasi tulles otsustasin mõnda uut teed kasutada ja linna avastada või siis kahe kokkukasvanud linna vahelist ala. Selgus, et minu valitud tee ei viinud mitte kuhugile, igalt poolt tuli jõgi vastu, ülepaisutatud jõgi. Hiphiphurraa, läksin terve tee ilusti tagasi ja ikka sama rada mööda, aga ma ei kahetse, isegi kui mingil hetkel avastasin, et kõikjal on ainult mets, lumi ja mahajäetud staadion.

Mingi hetk tuli jõgi ka tee peale vastu, nagu kodus oleks lausa!

Huuuh, ongi nii, ja mina suundun peagi jälle tööle. vahepeal ma ikka imestan, kuidas inimesed suudavad kontoris ühe päevaga sellise segaduse korraldada, eriti Ebays. Jube lausa, nagu loomad! Aga kontor on äge, playstationid, jõusaalid, kinosaal, tasuta söök, jook, puuviljad, piljardisaal jms.

Järgmine nädal hakkab mul ka kool, ohh siis hakkab aeg küll vägaväga kiiresti minema. Arvatavasti koolist otse tööle  ja 9 ajal õhtul koju.
Aga kui ise ennast ära elatad ja raha ülegi jääb, siis on kõik korras :)

Kallidpaid!

Heips,

Täna on olnud väga kummaline päev. Hommikul 6 ajal tööle minnes ootas poolel teel mind suuur üllatus, nimelt kogu järveäärne ala on üleujutatud ning mingil hetkel kadus tee lihtsalt 20 meetriks vee alla. Mõne minuti ma siis mõtlesin, et mida teha, kas minna läbi vee või kuskilt ringiga. Mõtlesin, et mis see ikka ära ei ole siis, et nagunii mingi 20 cm vett ainult heal juhul. Üllatusüllatus, vesi oli kohati üle põlvede, vaata, et ratas seisma ei jää, sest selles jääkülmas vees kõndida oleks veeelgi jubedam. Nii ma siis sõitsin need 20 meetrit, jalad vaheldumisi jääkülma vette kastes ja proovides kuidagimoodi edasi liikuda. Tööle jõudsin ma läbimärgade jalgadega, lausa tundsin, kuidas vesi mu tossudes edasi-tagasi liikus. Juhuu, aga karastamine peaks just tervisele head tegema !

Tööd tehes võtsin ma end paljajalu ja panin asjad kuivama, et nad tagasitulles natukenegi kuivemaks saaksid. Opsti, ja just täna otsustas mingi mees tulla hommikul seda kohta külastama. huvitav, mis ta  küll mõelda võis, kui mind seal paljajalu nägi, päris kummaline vaatepilt igatahes. Tagasi koju minnes suutsin ma kuskil enda rattatule ära kaotada, sõitsin küll 5 korda seda sama lõiku edasi-tagasi, kuid tuld polnud enam kuskil näha... Lõpuks loobusin ja otsustasin oma märgade jalgadega koju pöörduda. Loll või mitte, aga läksin sama teed ka tagasi- jalad olid ju nagunii läbimärjad ja tahtsin sellest kohast pilti ka teha, sest minnes oli ju liiga pime olnud. Seekord tundus vesi veel eriti külm ja vastik, kuid 20 minuti pärast olin ma juba kodus teki sisse pakitud, koduste villastesokkide ja kuuma kohviga. Tehtud!

Natuke puhkust ja asun taaskord töösagedusele, seekord väheke meeldivam töö !

Aga kõik on korras, suurepärane :) Ei suuda oma jaanuarikuu palka ära oodata, kuigi esimene täiskuupalk tuleb alles veebruaris. Neil on selline süsteem, et iga kuu 15. kuupäeval arvutatakse töötunnid ja asjad kokku ja sisi kuu viimasel päeval tuleb raha üle. Ehk töökuu ei hakka mitte 1. jaanuar vaid 15.jaanuarist kuni 15.veebruarini !

Kui üldse Taanis õppimise kohta midagi küsida tahate sisi võite kirjtuada helene.leht@gmail.com

Hejhej,

Täna ärkasin taaskord kell 6, et minna kella 7-ks tööle. Otseloomulikult sadas väljas taaskord paduvihma, lisaks sellele suuur tuul ning vihmaga segamini midagi rahelaadset. Tööle jõudsin ma läbimärja ja räsituna, seega võiks arvata, et olin ilma ja kogu maailma peale vihane, aga ei. Koju jõudes olin enda üle uhke- kell oli just saanud 8.00 ja mina olin juba sõitnud 15 km rattaga, teinud tööd ja teeninud raha ning tunne oli suurepärane. Kuigi see töökoht seal on põhimõtteliselt mõttetu, sest ma töötan seal nädalas kokku 1 h, seega ei teeni ma sellega väga midagi, aga see kogemus, vastutustunne, mis ma sealt saan on seda väärt. Loodan, et see töökoht jääb alatiseks meelde, et  väike jalgrattasõit ja vihm ei ole mingiks takistuseks.

ahh muidugi oleksin peaaegu kukkunud ka rattaga täna hommikul, sest mul need rattad on nii siledad kui veeel annab olla. Aga nonäed, täitsa elus ja terve veel :D

Tegelikult ma hakkasin mõtlema, et mul on reaalselt kahju nendest inimestest, kes töötavad kontorites. See keemia, mida me kasutame seda koristades on tegelikult meeletu, pole ime, et igasuguste haiguste ja allergiate arv tõuseb pidevalt. Näiteks wc, söögilaudu jne, puhastatakse klaasipuhastitega, seega pidev kokkupuude, loomulikult näeme ka tagajärgi. Kodus võiiks neist eemale hoida : http://puhaselu.blogspot.dk/2009/10/minu-murgine-kindlus-ehk-kodukeemiast.html

Aga selle nädalaga,mis ma seal olen töötanud on minu küüned ja käed küll väga haprad ja kuivad, üldse imelikud, kuigi me kanname kogu aeg kindaid. Jube, milline hind on sellel, et kõik läigiks ja säraks.

Töökohas on see ka veel naljakas, et paljudes kontorites on neil mitu prügikasti ehk üks siis peaks nagu olema paberile, et nagu sorteerime jne. Kuid lõpp-punkt on mõlemal sama, keldrikorruse prügiruum. Vähemalt töölised tunnevad end ehk paremini nonäed, said prügi sorteerida.Jippikaijee. Laristame ilgelt paberit ja muid ressursse, aga vaata ma olen ikka hea :)

Ahh, peaasi, et ise õnnelikud on :)

Mis siis veel,
hmm, tegime 6kihilise tordi Danielile, homme 7.45 äratama ta sünnipäevalaulu ja tantsuga üles. Huvitav, mis nägu ta teeb, sest täna läks ta peole... hah :D

Ja nii, möödubki minu puhkus hetkel, kiiresti :D
paidmusid

 Siis kui venelannad Peterburist meid purju üritasid joota, ennem kui Taani tagasi sõitma hakkasin.

 Natuke Kopenhaagenit:D

 Kojutulles ootas selline vaatepilt siis, enamvähem terve korter oli selline...

 Ja lumi tuli maha 13.01 ja on tänaseks juba läinud...

.

Juhuuu, minu käru 123 :D13

Heiii,

Ongi pisike Eesti külastus tehtud ja otsapidi tagasi Taanimaal.

Esimene tore üllatus oli, et4.jaanuaril kui minul tagasilend oli plaanitud, siis olid bussid Kopenhaagenist Aarhusesse kõik ära broneeritud. Awesome. Teiseks valikus oli siis, et minna rongiga, kuid 65 eur ühe pileti eest ma küll ei olnud nõus maksma. Seega otsustasin leida mingi muu variandi 1 päevaga. Nojaa, siin on selline tore sait olemas nagu gomore.dk, ehk autodega reisijad registreerivad oma sõite ning saad koos nendega ühest sihtkohast teise minna ja seda üsna soodsa hinna eest.Seega bronnisin endale ka ühe koha.
Selline reisimisviis on siin väga usaldusväärne ja ka tasukohane.

Teine probleem selle juures oli, kuidas ma lennujaamast kesklinna saan? Sest see auto väljus kesklinnast ja mul oli selleks aega 4 h, et sinna jõuda. muidugi võtsin tsips liiga palju varuaega, aga kunagi ei tea ju kas lennuk jääb hiljaks või mitte. Niisiis, küsisin infoletist endale Kopenhaageni kaardi ja nii ma siis vaikselt leiutama hakkasin, kuhu suunas liikuda. Esimesena võtsin metroo kesklinna suunas, vahepeal oli päris hirmutav, kuidas ma selle õige jaama ära tunda peaks, sest kuskil ei öelnud, mis peatuses me olema.  Ega kelleltki küsida ka ei olnud, sest vagunis valitses tühjus. Õnneks aga reetsid Central Stationi asukoha, sellele eelnevad mitmed raudteed ja suuur silt CENTRAL STATION. Huuh, vähemalt olin kesklinnas...

Käisin natuke linna peal ringi ning siis otsustasin hakata otsima kohta, kus pidime auto peale minema, selgus , et see on 3 km eemal. Eks ma siis oma kaardikesega seal linnatänavaid mööda siis jalutasin tunnikese. Mingil hetkel vaatasin, et olen väga huvitavale tänavale sattunud, kõikjal olid striptiisibaarid.. hmm, peaks vist tänavat vahetama. See oli ka ainuke tänav, kus ma purjus inimesi nägin, noo selliseid, kes meil Kanepis bussijaamas reede õhtuti aega veedavad...

Aga koju ma jõudsin, seda segadust koristama, mis röövist meile jäeti. Ennem aastavahetust käidi meil korteris sees, kuid mul väga palju väärtuslikku maha ei jäänud, õnneks võtsin läpaka ka ikka koju kaasa . Lucky.

Pühapäeval helistati mulle ja pakuti tööd, käisime kohe samal päeval seal uues kohas ära ning see on suurepärane, Esmaspävast- neljapäevani 17.00-19.30 ja laupäeviti 9.00-12.30. Ideaalne, töö ise on ka mõnus, koristan siin ühe suure ärihoone ühte korrust ja palk on ka häääää.

Pühapäeval sain veel ühe mõnusa üllatuse, Nicki korterikaaslased helsitasid mulle, et neil on poistele väike üllatus, kui nad Rumeeniast tagasi koju tulevad ja nad tahtsid mind appi. Läksin siis korterisse ja tüdrukud räägivad siis, et kuidas mu vaheaeg läks  ja nii edasi ja ütlesid, et ma oma asjad Nicki tuppa paneksin. Kui ma selle ukse lahti tegin siis mul oleks süda peaaegu seisma jääänud. Tuba oli täis küünlaid, mängis mõnus muusika, laual oli õhtusöök ja vein ja isegi kaminatuli oli olemas, kuigi ainult youtubest, aga siiski. Ning siis tuli Nick- tal oli seljas ülikond ja lips. See oli ideaalne. Ja siis ta ütles, et ta oli juba lõunast saadik kodus ... aijah.
Aga siiski :)

Jaa nii ongi, nüüd on koolis 1.semestri lõputöö esitatud ja kuu aega puhkust. Võinoo, hetkel ma töötan hommikuti ja õhtuti, et vaba aega siiski ei ole.

Ei oskagi hetkel rohkem kirjutada, nii palju on juhtunud ikka,:D
musidkallid